Kolmanda ülesande esimeseks osaks valisin Alec Couros 2010. aasta artikli ühest läbiviidud haridustehnoloogia alasest koolitusest Regina Ülikoolis. Tegemist oli puhtalt veebikursusega ning korraldajate üllatuseks oli kursuse lõpuks osalejate arv mitmekordistunud. Lugemise käigus tutvusin lähemalt autorit mõjutanud õpiteooriatega, mis selle kursuse eesmärk oli ning kas see eesmärk ka saavutatud sai.
Mida tehti?
Kursuse käigus lõid tudengid ühise arengu nimel omale personaalsed õpikeskkonnad, et koostöös teistega luua püsivad ja aktiivsed õpikeskkonnad. Tänu sellisele lähenemisele ehitasid õppijad enda ümber suure kogukonna, et kõik saaksid teineteiselt õppida ning üksteise arengusse tugevalt panustada. Mitmete tudengite jaoks oli just see lähenemine edukuse taga. Tänu sellisele avatud õppele oli tudengitel võimalus kogeda sotsiaalsuse ning läbirääkimiste suurt rolli õppes. (Couros, 2008)
Millised õpiteooriad mõjutasid autorit oma töös? Lühidalt:
Sotsiaalne kognitiivne teooria – segu käitumuslikest, kognitiivsetest ning keskkondlikest tegureist mõjutavad inimese käitumist. Inimesed õpivad läbi teiste jälgimise (Couros, 2008).
Sotsiaalne konstruktivism – koostöö õpetajate ja õpilaste vahel on hariduslikus keskkonnas oluline (Couros, 2008).
Andragoogika – Täiskasvanute õppimine erineb laste õppimisest. Täiskasvanud peavad olema kaasatud planeerimisse, nende puhul tuleb arvestada elukogemusega, õpitav peab olema otseselt seotud nende töö või eraeluga ning on suunatud probleemide lahendamisele (Couros, 2008).
Konnektivism – õppimine ja teadmised peituvad mitmekesisuses, dünaamiline õppimine on inimeste/gruppide, ideede ja informatsiooni ühendamise protsess, ühenduste loomine ja hoidmine mängivad teadmiste genereerimises kriitilist rolli (Couros, 2008).
Avatud õpetamine – õppimise hõlbustamine tänu selle avatusele, läbipaistvusele, koostööle ning sotsiaalse külje (Couros, 2008).
Millised probleemid tekkida võisid?
Sellele kursusel eelnes kahe aastane uuring mille eesmärgiks oli välja selgitada, et mida praegused avatud lähtekoodiga tarkavara kasutavad õpetajad praktiseerivad ning õigeks peavad. Uuringus osalejad seostasid end tugevalt just koostöö, jagamise ja avatusega oma klassiga seotud tegevustes (Couros, 2008).
Uuringu alguses oli osalejate jaoks probleemne ligipääsetavus. Paljud nentisid, et neil pole sobivat tarkvara või piisaval määral ligipääsu neile. Eelnevalt mainitud probleemid said lahendatud Web 2.0 saabumisega ning puudusest sai üleküllus, enam polnud probleem vahendite eksisteerimises, probleem oli paljude seast leida see õige. (Couros, 2008)
Usun, et viimane probleem on tuttav ka paljudele meist. Võimalusi on nii palju, et endale sobivat leida läheb üsna keeruliseks ning kui teadmised pole piisaval tasemel ei pruugi abita seda õiget ka leida.
Ülevaade kursusest
Põhiidee – Kursusel osalejad tegelesid üldhariduskoolides tehnoloogia kasutamisega seotud teemadele.
Osalejate taust – Enamuses olid üldhariduskoolide õpetajad või juhid.
Kasutatud õpikeskkond – Wiki.
Miks Wiki?
Wiki, sest seda oli lihtne kasutada, laialt levinud, võrdlemisi odav ning võimaldas vastavalt vajadusele õppijatel seda keskkonda disainida. Lisaks ka hea kasutajatugi.
Mida kursusel tehti?
- Personaalne blogi – sarnane ka meie õpingutes tehtava blogiga
- Koostöös loodi Wiki leht – Wiki lehele koguti kokku kõik mis oli seotud tehnoloogia kasutamisega hariduses. Koostöös teiste tudengitega koguti andmed ning koostati informatiivne leht kõigile kasutamiseks.
- Digitaalne projekt – luua mingi suurem digitaalne asi, näiteks video või muu multimeedia väljund vastavalt oma erialale. Luua midagi informatiivset teistele või osaleda projektides.
Kuidas oli kursus korraldatud?
Igal nädalal oli kaks kohutumist ( 1,5 – 2 tundi üks) ning kohtumiste vahel tegelesid õppijad teiste osalejate blogide lugemisega, kommenteerimisega, materjalide jagamisega, oma loomingu jagamisega jms.
Kokkuvõtteks
Kursuse läbinud õppijad olid kursuse lõpuks loonud omale personaalsed õpikeskkonnad. Tänu läbiviidud tegevustele, keskkondade kasutamisele, oma eriala spetsialistidega lahenduste leidmise, sisuloomise jms. oli igale osalejale tekkinud koostööline õpikeskkond mille kasutamine ei lõppe kursusega, vaid jääb neile tõhusaks töövahendiks ka tulevikus. (Couros, 2008).
Omalt poolt lisaks veel kommentaarina, et paljude jaoks ületas see projekt ootused. Selle tõestuseks on ka fakt, et kursust alustas 19 õpilast ning lõpetas sellest 10 korda rohkem, ehk kursuse käigus tuli järjest rohkem õppijaid juurde. Sellise kursuse mõte ei ole ainult ühe kindla asja selgeks tegemine vaid vundamendi ehitamine oma edasiseks eluks. Selle projektiga tutvumisel tekkis meeldiv äratundmisrõõm, neid samu asju või sarnaseid tegevusi teeme ka meie oma kursusel ning loodetavasti on kursuse lõpuks ka siinsetel õppijatel igal oma erialale vastav võrgustik olemas.
Kasutatud allikad:
Couros, A. (2010). Developing Personal Learning Networks for Open and Social Learning. G. Veletsianos (toim), Emerging Technologies in Distance Education (lk 109–128). Athabasca University Press. https://www.aupress.ca/books/120177-emerging-technologies-in-distance-education/
Teise osana toon siin välja oma personaalsed õpikeskkonnad
Arnoldi teekond magistriõpingutel 