Digipädevused

Teise valikteema käigus otsustasin analüüsida ühte artiklit digipädevuste teemal, sest antud teema on viimasel ajal tugevalt esile kerkinud ning ka minu töökohal on sellega tegelema hakatud. Valituks osutus ,,Professional Digital Competence in Teacher Education’’(Ottestad et al., 2014) põhjusel, et Norrat on tihtipeale toodud eeskujuks oma innovatsioonidega.

Käsitletud artiklis toovad autorid sissejuhatusena välja, et kuigi digipädevuse mõiste on järk-järgult õppekavadesse, hindamisse ning praktikasse viimase kümnendi jooksul sisse toodud, pole selle mõiste õpetajate poolne olemus ning tähendus ikka veel täiesti selge (Ottestad et al., 2014).

Norras läbi viidud uurimus Ørnes et al. (2011) näitas, et õppivad õpetajad mõistavad digitaalsete vahendite tähtsust ning kasutegurit õpiprotsessis, sest see tõstab õpingute kvaliteeti, parandab suhtlust õpetajate ja õppijate vahel ning suurendab ligipääsetavust kirjandusele ja muule informatsioonile. (Ottestad et al., 2014)

Negatiivse poole pealt toodi välja, et digipädevuse arengut pärsib õpetajahariduse protsessi juhtimisel nõrk toetus sellele alale, ehk neid oskusi ei arendata piisavalt, nendega pole arvestatud. Lisaks ei ole mingit kindlat kava digipädevuse arendamiseks õpetajahariduses ning see ala jääb mõne üksiku entusiasti kaela. Teise osana toodi välja, et praktikabaaside ja õppeprogrammide vahel peab olema parem koostöö. (Ottestad et al., 2014)

Digitaalsed oskused vs Digipädevus

Õpilaste digipädevusest rääkides tuuakse välja järgnevad digitaalsed oskused:

1. Otsida ja töödelda
2. Toota
3. Suhelda
4. Digitaalse hinnangu andmine (kas allikad või info on usaldusväärne või ei)

(Ottestad et al., 2014)

Kuid digitaalsed oskused ei ole sama mis digipädevus. Digipädevuse mõiste hõlmab endas palju rohkem kui oskuste mõiste, nimelt digipädevuse all mõistetakse nii tehnilist (riistvara ja tarkvara) oskust kui ka sügavamaid teadmisi haridusest üldiselt (Ottestad et al., 2014).

Artiklis toodi välja veel üks nimekiri digitaalsetest oskustest:

1. IKT vahendite oskuslik kasutus
2. Digitaalsete andmete kogumine ning töötlus
3. Digitaalse informatsiooni tootmine ja töötlemine
4. Digitaalsed hinnangud
5. Suutlikkus digitaalselt suhelda
   (Ottestad et al., 2014)

Nagu näha ei hõlma see nimekiri endas teadmisi haridusest, need oskused on kõik praktilist laadi. Samas on võimalik näiteks punktis 2 ja 3 toodud andmetega langetada otsuseid toetudes oma teadmistele õpetamises ning hariduses.

Eelnevas lõigus mainitud andmete põhjal saab otsuseid langetada õpetaja, kes on  pädev seda tegema, kes näeb kuidas IKT vahendite kasutamine võib õpilaste õpinguid mõjutada, milliseid vahendeid kasutada ning suudab välja tuua ka vahendite kasutamiseks põhjendused. Just selles suunas teadlikkuse tõstmine on õpetajahariduses tähtis. (Ottestad et al., 2014)

Paraku pole IKT vahendite kasutamine alati nii lihtne kui tundub. Selleks, et vahendeid efektiivsel kasutada, peab järgima järgmisi punkte:

1. Õpetaja peab olema piisavalt pädev, et luua sotsiaalne suhe individuaalse õppijaga
2. Õpetajal tuleb õppetöös olla selge liider kes läbi suunamise treenib õppijad ennastjuhtivaks, et nad koostaksid ja järgiksid oma enda koostatud reegleid
3. Õpetaja peab valdama didaktilisi oskusi õpetatavas valdkonnas

(Ottestad et al., 2014)

Digipädevuse mõiste all on välja toodud ka Põldoja, Väljataga, Tammets ja Laanpere (2011) koostatud mudel õpetaja digipädevuse arengu kohta:

1. Valmista ette ning inspireeri õpilasi digitaalses keskkonnas
2. Disaini ja arenda õpikogemusi ja õpikeskkonda
3. Modelleeri ja disaini töökeskkondi
4. Edenda ja modelleeri digitaalset demokraatiat ja vastutust
5. Osale professionaalses arendustegevuses

Kokkuvõtteks

Artiklis välja toodud kompetentside ning probleemide lahendamiseks kavatsetakse Norras õpetajate digipädevuse tõstmiseks see ala tõsta õpetajahariduses põhifookusesse. Läbi selle soovitakse luua oskus disainida õpiprotsesse läbi õpieesmärkide, võimaluste, hindamisstrateegiate ning selleks kõigeks valida sobivad tehnoloogiad. Professorite jaoks tähendab see, et ka nemad peavad õpiprotsessis kasutama tehnoloogiaid. (Ottestad et al., 2014)

Käsitletud artikkel avas minu arusaama digipädevuse ning oskuste üle üldiselt, ka minul kippusid need vahel sassi minema, aga nagu näha, läheb see nii ka targematel inimestel. Täpse definitsiooni leidmine on oluline, et saaks ehitada üles strateegia arenguks. Kui varasemalt arvasin, et digipädevaid inimesi on palju, siis nüüd ma kahtlen juba ka enda digipädevuses. Teise poolena ma nõustun artiklis mainitud plaanist muuta digipädevuse arendamise õpetajahariduses tähtsamaks, sest ainult nii saab suurendada selliste oskuste arengut tulevate generatsioonide seas juba varakult.

Kasutatud allikad:

Ottestad, Geir & Kelentrić, Marijana & Guðmundsdóttir, Gréta. (2014). Professional Digital Competence in Teacher Education. Nordic Journal of Digital Literacy. 9. 243-249. 10.18261/ISSN1891-943X-2014-04-02.